uuselu2020

Nonii, hea mees (naine), kes lubabki oma teekonda siin põhjalikult kirjeldada, eks! Üldiselt läheb mul elu hästi. Esimese nädalaga oli kaalukadu 7kg. Mis teeb kilo päevas! PÄEVASS? WHAT? Ma pole terve 28 aasta jooksul suutnud ka 7kg kaotada ja nüüd kilod lihtsalt lähevad. Olen teinud ka mõningaid pilte, kas neid kunagi siia ka jagan on muidugi küsimus, aga endal vaadata ikka täitsa naljakas. Täna hommikul, kui last lasteaeda viisin panin selga mantli, mida mõned päevad kandnud ei ole.. No see olukord oli koomiline.. Mantli sisse oleks saanud panna veel vähemalt ühe padja. Või isegi kaks. Sellist suurt, diivanipatja näiteks... Ausalt, kui on maailmas inimesi, kes omal jõul kuidagi kaalust alla ei saa, palun palun, pange perearstile aeg ja küsige Dr Kauri juurde saatekirja. Mul on opist 12 päeva möödas ja viimati tundsin ma end nii õnnelikuna vist 18 aastasena, kui Hollandis elades nartissid tänavale hakkasid ilmuma. Selle auks ostsin ma täna 6 potti nartsisse ja istutasin need v...

Ma jäin ellu! Enne oppi nägin arsti, no küll ta on ikka tore mees :) ma loodan, et minu Kevin on ka kunagi sama tore, viisakas ja toetav. Kell oli umbes 13, kui opisärgi selga tõmbasin ja sõit voodiga kuuendalt korruselt kolmandale võis alata. Võrdleksin seda operatsioonile minekut lennuki õhkutõusuga, mis tõelise graafikuga liigub. Ikka erakorralised ees ja plaanilised järgi. Operatsioonitoas, kui kanüül pandi, tõmbas ikka pilli lahti küll… täitsa sooda, kuhu ma ronisin? Armsad õed pühkisid pisarad, soovitasid kujutada maailma parimat kokteili maailma parimas rannas.. milline see oleks? Vastasin Võsu ja tundsin kuidas külm tuuleiil mu endasse imes :) Ärkasin umbes poolteist tundi hiljem ärkamistoas. Küsisin ja sain teada, et kõik läks hästi. Bypass ja kestvus 50 min. Ei ühtegi erisust. Ja nüüd puhkama. Õlad on mega valusad, aga mäletan seda tunnet kunagisest laproskoopiast, nad tegid must ju õhupalli ja see õhk tahab välja tulla, tuleb koos valuga :) õnneks on kanüül, ja sealt antakse...

Kell on 11:51, mul on parema käe ümber pael, mis näitab ajaks, mil see pandi 8:29, niiet sellest ajast olen ma siis Tallinnas Regionaalhaiglas olnud. Söömata-joomata ja loodetavasti valmis oma eelseisvaks operatsiooniks. Õed on kõik väga toredad, arsti näidatud ei ole :) .. Igatahes ootan, emotsioonid käivad nii üles alla, küll tahaks nutta ja siis naerda. Küll mõtlen, et mida ma loll siia tulin ja siis et alles üleeile ju oli üsna tavaline olukord mu elus.. Veedame sõpradega aega, j keegi ütleb, et no see inimene oli seal ..   no nii umbes samaSUUR kui sina. Ja nüüd ma sõlmisin endaga rahu. Tulin siia asja pärast, loodan, et ära ei sure ja juba õhtul või vähemalt homme näeb mind mööda haiglakoridori kõndimas. Tagasiteed veel justkui on, sest olen endiselt ootamas.. Aga teen seda õige eesmärgi nimel, uus, tervislikum elu, siit ma tulen! Lisaks armsale mehele ja lapsele ootab kodus nüüd ka kutsikabeebi, kes tahab palju liikumist, jõudu ja tähelepanu.. Ja ma ju tean väga hästi, ...

Päev enne operatsiooni. Viibisin jaanuari lõpus töölähetusel ja seega sain opieelsele dieedile  minna vaid nädal enne oppi. Valgujooke olen tublisti puginud, samamoodi vett ja maitsestamata taimeteed. Muideks, kas te teadsite, et iga tee ei olegi nii tervislik? Näiteks erinevad marjateed sisaldavad palju suhkrut ja siis, kui magusaineid ise ei lisa. Seega iga päev 3-4 tassi piparmünditeed oli mul garanteeritud. Ma olen täna umbes 450000 korda mõtlenud, et kas ma ikka peaks sinna kohale ilmuma?  Hirm hakkab aina rohkem naha vahele pugema.. Aga tegin täna pilte, mida ühel hetkel kui  pekikiht vähenema hakkab, vaadata ja võrrenda saan.. No on ikka õudne vaatepilt küll. Nii tahaks küsida, et kuidas see asi nii kaugele jõudnud on!? Kmi 37… Rinnaümbermõõt 118 Vööümbermõõt 114 Puus 130 Käevars 38 Jalg ülevalt 74 ja alt 46 Kaal 5.02 hommikul 114.1

Tere tulemast lugema esimest postitust. Head uut aastat. Ikka iga eelmise aasta lõpus loodan, et uus tuleb parem kui eelmine. Nii mul, kui inimestel mu ümber. Ja tundub, et minu 2020 tuleb küll eriti uus ja väljakutseid pakkuv. Kui ma rasedaks jäin, ei olnud mul ühelgi lähedasel sõbrannal veel lapsi. Tõsi, ühel oli, aga raseduse ajal me niipalju kokku ei puutunud.. Kuna oli väga keeruline jagada oma tundeid sõbrannadega, kes seda kogemust ei omanud, istusin ainult google maailmas :) Muudkui lugesin ja lugesin ja lugesin ja mõtlesin, et pagan - maailmas on 7 miljardit inimest, kõik on kuidagi siia sündinud ja mis see siis ära ei ole. Kukepea. Sünnitan ära, lapsel pähe ei lase istuda ja meist saavad super vanemad nii ehk naa. No päriselus see muidugi nii ei läinud, sünnitus tundus mulle olema küll maailma pikim ja vastikum kogemus ja ega need järgmised päevad pärast 20 tundi kinnitamist ja erakorralist keisrit ka teab mis lust ja lillepidu ei olnud. Aga näed, elame ikka edasi ja laps on ...